Iisak
Iisak (heebrea keeles יִצְחָק Yiṣḥāq, araabia keeles إسحٰق Ish'aq 'ta saab naerma') on Aabrahami ja Saara poeg ning Eesavi ja Jaakobi isa. Ta lugu on kirja pandud Piiblis, Esimeses Moosese raamatus. Iisak elas vanimaks patriarhidest ning on ainus Piibli patriarhidest, kelle nimi elu jooksul ei muutunud. Ta oli ka ainus patriarh, kes ei lahkunud Kaananimaalt. Võrreldes teiste Piibli patriarhidega, on tema lugu veidi vähem värvikas.
Iisakit on mainitud ka koraanis ning muslimid peavad teda üheks islami prohvetitest. Koraanis kirjeldatakse Iisakit õiglase mehena, Jumala teenijana ja juutide esiisana.
Iisaki elulugu Piiblis[muuda | muuda lähteteksti]
Jumal kuulutas Aabrahamile ja Saarale ette Iisaki sündi. Et Saara oli juba väga vana, liiga vana, et enam lapsi saada, siis ta naeris, kui ta seda ettekuulutust kuulis. Kui aga laps sündis, ütles ta: "Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind." Sealt tuleb ka Iisaki nimi, "ta naerab". Iisak oli ainus laps Aabrahamil ja Saaral. Aabrahamil oli küll veel üks laps, Ismael, kelle ta oli saanud oma orjatari Haagariga, ent pärast Iisaki sündi Ismael ja ta ema pagendati kõrbesse, et Iisakist saaks ainus pärija Aabrahamile.
Palju aastaid hiljem katsetas Jumal Aabrahami lojaalsust, käskides Aabrahamil Iisak ohverdada. Aabraham allus Jumala tahtele ning tõigi Iisaki Moria mäele, kus ta kinni sidus ja põletuspuudele asetas. Kui ta oli juba käe noaga tõstnud ning oli valmis oma poega tapma, ilmus talle aga Jumala ingel ning keelas tal seda teha, ning teatas Aabrahamile, et Jumal tahtis vaid katsetada ta ustavust ja kuulekust. Aabraham ohverdas selle asemel ühe jäära.
Kui Iisak oli neljakümneaastane, saatis Aabraham ühe oma sulase Mesopotaamiasse, et Iisakile naist leida. Leitigi naine, Rebeka. Rebeka sünnitas Iisakile kaks poega, Eesavi ja Jaakobi. Iisaki lemmikpoeg oli Eesav, kes oli jahimees ja kütt, Rebekale meeldis Jaakob, kes oli kodune.
Mõne aasta pärast oli Iisak sunnitud kolima Gerarisse, kuna maal oli näljahäda.
Iisakist sai aja jooksul väga rikas mees ning tema kari aina kasvas. Peagi hakkasid Geraris elavad vilistid Iisakit kadestama. Nad täitsid kõik kaevud, mille Iisaki teenrid olid kaevanud. Iisak kaevas uued kaevud veidi eemal, aga teda ahistati edasi ning sooviti, et ta maalt lahkuks. Lõpuks Iisak koliski tagasi Beer-Sebasse. Seal ilmutas ennast talle Jumal, uuendas lepingut ning õnnistas teda. Ka Gerari kuningas Abimelek külastas Iisakit, et temaga liitu moodustada.
Iisak elas väga vanaks (137-aastaseks) ning jäi täiesti pimedaks. Vanas eas kutsus ta enese juurde Eesavi, oma vanima poja, ning käskis tal küttida natuke liha ning valmistada sellest mõni maitsev roog, et Iisak saaks oma poega enne surma veel õnnistada. Aga kui Eesav oli jahil, valmistas Jaakob ise talle toidu ning esitles ennast oma pimedale isale Eesavina, pettes nii enesele isa õnnistuse, mis tegi Jaakobist Iisaki peamise pärija. Iisak elas veel natuke aega pärast seda ning saatis Jaakobi Mesopotaamiasse, et too saaks võtta naise oma rahva seast. Siis millalgi ta suri.
